Takoradi Harbour Circuit Court ewo mɛi 13 ni ajuɔɔ amɛ he kitikiti shikpɔŋ tumɔ (galamsey) feemɔ tsuŋ otsii enyo yɛ mɔmɔ ni amɔ amɛ yɛ anti-galamsey nitsumɔ ni yaa no yɛ Cape Three Points Forest Reserve yɛ Western Region mli lɛ sɛɛ.
Mɛi ni ajuɔɔ amɛ he nɛɛ fata mɛi 20 ni amɔ amɛ yɛ gbii enumɔ klɔŋklɔŋ lɛ mli yɛ gbii 28 kpee nitsumɔ ni Takoradi Forest Services Division kɛ Forestry Commission lɛ Wildlife Division kɛ yelikɛbuamɔ jɛ Rapid Response Team kɛ Youth in Forestry Corps dyaŋ feɔ lɛ mli.
Amɔ mɛi krokomɛi kpawo ni ajuɔɔ amɛ he yɛ Sohaa, ni enɛ kɛ mɛi ni amɔ amɛ fɛɛ bɔ ni eya eji 20. Akwɛɔ gbɛ ni akɛ amɛ baaya mla sane yɛ mla naa.
Nitsumɔ lɛ, ni je shishi yɛ Maatsuwe (July) 26, ehiɛ kpaa akɛ ebaawa kɛŋɔ Cape Three Points Forest Reserve kɛje kitikiti shikpɔŋ tulaalɔi ni eba amɛkɛ kpaai ni ahenɔ yɛ kɔɔyɔɔ kɛ jeŋ abɔdei yiŋ shihilɛ mli lɛ dyaŋ.

Nitsumɔ he amaniɛbɔɔ ni JoyNews Western Regional adafitswaa-nyɛlɔ Ina-Thalia Quansah na lɛ tsɔɔ akɛ kɔɔyɔɔ mli kwɛlɔi akui lɛ etsu nii yɛ kwakwe lɛ hei pii, ni Tumentu kɛ Princes Town pokai fata he, ni amɛna kitikiti shikpɔŋ tumɔ hei pii ni atee amɛ kɛteemɔ shɔŋŋ yɛ kwakwe lɛ mli.
Yɛ nitsumɔ lɛ gbii ejwɛ klɔŋklɔŋ mli lɛ, osɔfoi/nitsulɔi lɛ kumɔ kɛ fite Changfa tsɔnji 78, nu pompoo tsɔnji 106 kɛ amɛ nu paipai lɛ, kɛ rabɛ buu 19 ni kitikiti shikpɔŋ tulaalɔi lɛ kɛtsuɔ nii akɛ amɛ hiɛtsɔɔmɔ hei.

Nitsumɔ lɛ eha ana oshara ni kpeɔ mla mli hiɛmɔ osɔfoi lɛ hu. Yɛ nyɔŋmɔ nitsumɔ ko mli yɛ So, amɔ mɛi ekpaa ni ajuɔɔ amɛ he, shi tsɔse kɛ mla hiɛmɔ mɛi lɛ nyɛɛɛ amɛhe kɛkpɔ kɛfite shikpɔŋ tumɔ nibii lɛ ejaakɛ oshara ni yɔɔ shikpɔŋ tumɔ bui ni akwa amɛ yɛ maŋ lɛ mli lɛ hewɔ.
Western Regional Manager yɛ Forestry Commission lɛ, Nana Bosompim, kɛ hemɔkɛyeɔ tsɔɔ akɛ gbii 28 nitsumɔ ni eyaa no lɛ baagbɔjɔ kitikiti shikpɔŋ tumɔ nifeemɔi yɛ kwakwe lɛ mli daa, ni eye ebua kɛto Ghana kwakwei ni he hiaa fe fɛɛ kɛha jeŋ abɔdei shihilɛ lɛ ekome tsui kɛ hiɛmɔ mli.

Cape Three Points Forest Reserve ji Ghana ŋshɔ naa kwakwe pɔteɛ ni he hiaa fe fɛɛ tsɔ akɛ ehaa gbɔmɛi kɛ kooloi srɔtoi tsu, ni eyeɔ gbɛhei kpele yɛ tsɔne kɛ jeŋ abɔdei kɛ kɔɔyɔɔ kɛ jeŋ shihilɛ ekaa kɛ ehetshweremɔ mli.
Shi kɛtsɔɔ lɛ, kitikiti shikpɔŋ tumɔ nifeemɔi ni yaa hiɛ lɛ eha kɔɔyɔɔ mli hiɛmɔ yɛ kwakwe hiɛfitemɔ kɛ nui ashihilɛ fitemɔ yɛ kwakwe lɛ mli eha tsui eye.

Nitsumɔ hee nɛɛ ji Forestry Commission kɛ amɛ mla hiɛlɔi agbɛfaŋ mɔdeŋbɔɔ wulu lɛ gbɛfaŋ ko ni amɛ kɛbaakpɔ kwakwei ni ahenɔ lɛ kɛje kitikiti shikpɔŋ tumɔ mli ni amɛbua Ghana adebɔɔ ninámɔi ahe.
Hiɛnyiɛlɔi kɛɔ akɛ nitsumɔ lɛ baaya no yɛ otsii ni baa lɛ amli beni amɛwoɔ amɛ mɔdeŋbɔɔ mli wa kɛshie kitikiti shikpɔŋ tulaalɔi ni amɛtsamɔ kwakwe lɛ hiɛfitemɔ kroko naa.





Hetooi (0)