Accra, Maayɛ 31, 2026 – MTN Ghana Foundation lɛ sika numɔ kɛwo nye kɛ bi helayamɔ mli lɛ miiloo yibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni hiɔ shi daa, beni 60-bed Maternity and Child Health Block (yei ni hɔ̃ɔ kɛ biɛmɛ helatsɛmɛi a-tsũ) ni yɔɔ Keta Municipal Hospital lɛ miiha helayamɔ kpakpa yaa hiɛ waa ni eyeɔ ebuaɔ ni nye kɛ bi ni afɔ́ lɛ ehewalɛ mli baa kpakpa yɛ Volta Region fɛɛ mli.

Akɛ efeɛ gbɛ ni tsɔɔ bɔ ni nitsumɔ lɛ eye ebua daa gbɛ lɛ, MTN Ghana Foundation, kɛ adafietsɛlɔi ni jɛ Accra kɛ Volta Region lɛ teee basara Keta Municipal Hospital. Sramɔ nɛɛ, ni afeee afii nyiɛwe sɛɛ beni tsũ lɛ bɔi nitsumɔ lɛ, ha amɛna faŋŋ bɔ ni ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ helayamɔ tsũ nɛɛ etsake nye kɛ bi ni afɔ́ helo (neonatal) helayamɔ kɛha yei, biɛmɛ ni afɔ́ amɛ kɛ wekui akpei abɔ.
Helatsɛmɛi atsũ lɛ hiɛnyiɛlɔ, Mr. Farouk Iddrisu, kɛ helatsɛmɛi atsũ lɛ mli nitsulɔi yeii heroo amɛ atuu, ni amɛkɛ amɛ tsɔɔ tsũ lɛ mli fɛɛ. Mɛi ni yaa lɛ na akɛ hɔ̃ɔtsũ lɛ yɛ hiɛ-kpakpa mli kɛbashi ŋmɛnɛ ni eyɛ shweshweeshwe, eye ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ be mli gbɛmɛi a-mɔ, eji he ni agbo, ni ehaɔ helatsɛmɛi ahe jɔɔ amɛ kɛha nye kɛ bi helayamɔ.
Beni amɛ kɛ helatshɛlɔi, helatsɛmɛi kɛ maŋbii lɛ gbaa lɛ, mɛi fɛɛ kɛ hiɛmaamɔ waa da MTN Ghana Foundation shi yɛ e-yeli ni eha lɛ hewɔ, ni etsake helatsɛmɛi atsũ lɛ hɔ̃ɔtsũ momo ni mɛi ayi fa tsɔ yɛ mli lɛ, ni ewaje emli hewalɛ ni kɛhaɔ nye kɛ bi ni afɔ́ ehe helayamɔ kpakpa yɛ egbɔmɔ fɛɛ mli.
Beni Owula Iddrisu miisusu nitsumɔ lɛ yibii ahe lɛ, ekɛɛ tsũ nɛɛ etsake helayamɔ nitsumɔ lɛ beni ehaa mɛi naɔ hɔ̃ɔ helayamɔ kpakpa, ehaa helatsɛmɛi akwɛmɔ hiɔ, ni ehaa helatsɛmɛi atsũ lɛ nyɛɔ ekwɛɔ hɔ̃ɔ kɛ biɛmɛ ni afɔ́ amɛ a-sane ni wa kɛ ni waaa fɛɛ pɛpɛɛpɛ.
“MTN Ghana Foundation sika numɔ nɛɛ etsake nye helayamɔ sane yɛ Keta. Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmɛi miina helayamɔ yɛ he ni hi, ni yɔɔ ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ nitsumɔ tsɔnji, beni wɔ-helatshɛlɔi lɛ nyɛɔ amɛhaɔ helayamɔ ni hi fe be fɛɛ ni ho,” ekɛɛ.
Nye Helayamɔ Kpakpa Nyamɔ Hiɛhaa
Kɛjɛ be ni agbli tsũ lɛ naa lɛ, yei kɛ biɛmɛ a-helayamɔ nitsumɔ lɛ nyoŋmɔ eya hiɛ daa, ni tsɔɔ akɛ maŋbii lɛ miiye helatsɛmɛi atsũ lɛ hewalɛ kɛ e-helayamɔ kpakpa lɛ no.
Hɔ̃ɔ-kwɛmɔ (ANC) yamɔ kuɔ kɛjɛ mɛi 8,641 yɛ afi 2022 mli kɛyaa mɛi 10,174 yɛ afi 2025 mli, beni yei 4,635 ena hɔ̃ɔ-kwɛmɔ yɛ afi 2026 tsagba klɛŋklɛŋ mli.
Yei ni ahiɛ amɛ yɛ hɔ̃ɔtsũ lɛ mli lɛ hu tee hiɛ waa, ni ekuɔ kɛjɛ 1,966 yɛ afi 2023 mli kɛyaa 2,475 yɛ afi 2025 mli, ni ji kpo-kuɔmɔ ni feɔ tamɔ percent 26. Yɛ afi 2026 nyɔji ekpaa klɛŋklɛŋ lɛ pɛ mli lɛ, helatsɛmɛi atsũ lɛ ŋma yei 1,331 ni ahiɛ amɛ, ni tsɔɔ akɛ mɛi miitao amɛ-nitsumɔ lɛ lɔlɔ̃.
Tsũ lɛ hu ewaje biɛmɛ ni afɔ́ amɛ helo lɛ a-helayamɔ, ni biɛmɛ ni ahiɛ amɛ lɛ kuɔ kɛjɛ 377 yɛ afi 2024 mli kɛyaa 501 yɛ afi 2025 mli, ni eha helatsɛmɛi atsũ lɛ nyɛ ekwɛ biɛmɛ babaoo ni atsu amɛ kɛba lɛ ni kulɛ atsue amɛ kɛyaa helatsɛmɛi atsuji krokomɛi amli yɛ be ni ho lɛ mli.
Feɔ fɛɛ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ helatsɛmɛi atsũ lɛ ŋmaɔ hɔ̃ɔ-kwɛmɔ yamɔ tamɔ 25,000 afi fɛɛ afi, ehiɛɔ yei ni hɔ̃ɔ tamɔ 3,000 afi fɛɛ afi, ni efɔ́ biɛmɛ ni fe 3,000 yɛ shweshweeshwe mli kɛjɛ be ni hɔ̃ɔtsũ lɛ bɔi nitsumɔ.
Wala Herediɛŋmɛ Kɛtsɔ Helayamɔ Kpakpa Nɔ
Kɛjeee helayamɔ kpakpa yamɔ he kɛkɛ, nitsumɔ nɛɛ eye ebua waa yɛ nye kɛ bi ni afɔ́ lɛ ehewalɛ mli baa kpakpa mli.
Nyɛmɛi agbele egbɔ yɛ be ni agbli tsũ lɛ naa lɛ sɛɛ. Beni helatsɛmɛi atsũ lɛ ŋmaɔ nyɛmɛi agbele enyɔ afi fɛɛ afi yɛ be ni ho lɛ mli lɛ, eŋma nyɛ gbele kome pɛ yɛ afi 2023 ni eŋmaaa nyɛ gbele ko ko yɛ afi 2026 tsagba klɛŋklɛŋ lɛ mli.
Lɛnɔ̃ pɛ, helatsɛmɛi atsũ lɛ biɛmɛ ni afɔ́ amɛ a-gbele mli gbee kɛjɛ gbele 6 yɛ biɛmɛ 1,000 ni afɔ́ amɛ oyooko mli yɛ afi 2022 kɛyaa gbele 1.3 yɛ biɛmɛ 1,000 mli yɛ afi 2024, bensrɔ toi tsũ lɛ kwɛɔ biɛmɛ ni a-sane wa waa lɛ kɛ gbele yibii ni yɔɔ shi daa.
Mli-yaa nɛɛ jɛ helatshɛlɔi a-hewalɛ-baa nitsumɔ kpakpa, ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ helayamɔ tsɔnji amli ni yɔɔ, he ni agbo kɛha helatsɛmɛi, helagbe-hefɛɔi agbe-tsilɛ kɛ e-tsagbamɔ-nitsumɔi ni awaje, kɛ helatsɛmɛi a-teŋ sane ni ajiɛee kɛ amɛhe-jɔlɛ mli.
Sika Numɔ Ni Hiɔ Shi Daa Yɛ Maŋ Bii A-hewalɛ Mli
MTN Ghana Foundation yeli nɛɛ ewaje Keta Municipal Hospital nitsumɔ tshenshi akɛ he ni klɛŋklɛŋ atsuɔ mɛi kɛyaa kɛha nye kɛ bi ni afɔ́ helayamɔ yɛ maŋ lɛ kɛ maji ni bɛŋkɛ lɛ amli.
Ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ helatsɛmɛi atsũ nɛɛ eha helatsɛmɛi ana miishɛɛ kɛtsɔ he ni agbo, ni yɔɔ helayamɔ tsɔnji fɛɛ ni haɔ helatshɛlɔi nyɛɔ amɛhaɔ helayamɔ kpakpa beni amɛhaa maŋ ni bɛŋkɛ amɛ lɛ a-helayamɔ hiao-hiao lɛ a-mami pɛpɛɛpɛ.
Beni amɛ kpa tsũ lɛ mli gbe na lɛ, MTN Ghana Foundation najiaŋdamɔlɔi lɛ ma nɔ akɛ Foundation lɛ ma ehiɛ shi akɛ ebaa-numɛ sika yɛ nitsumɔi ni baahi shi daa ni baaha gbɔmɛi a-wala ahi ni baaye abua maŋ daamɔ mli.
Foundation lɛ kɛɛ helayamɔ ji e-nitsumɔ tiitiimɛi lɛ ateŋ kome, ni ema nɔ akɛ sika numɔ yɛ ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ helatsɛmɛi atsuji amli haɔ maŋ mli baa-kpakpa hiɔ shi daa kɛtsɔ helayamɔ kpakpa yamɔ mli, kɛ Ghana mɔdẽŋboɔ ni kɛjewe nyɛ kɛ bi ni afɔ́ agbele nɔ lɛ mli.
Nitsumɔ nyoŋmɔ ni yaa hiɛ daa, ni kɛ mli-yaa ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ nye kɛ bi helayam mli ni aŋma yɛ Keta Municipal Hospital lɛ, tsɔɔ MTN Ghana Foundation sika numɔ lɛ yibii ni hiɔ shi daa ni emaɔ e-shishi shi daa akɛ ebaa-ha nye kɛ bi helayamɔ ahi yɛ Ghana fɛɛ mli.
Naagbee
Adafietsɛlɔi A-sanegbaamɔ Hebii
Adwoa Afriyie Wiafe
Chief Corporate Services and Sustainability Officer
Efua Falconer
Acting Corporate Communications Senior Manager
Email: mtnghana.mediaoffice@mtn.com
Yɛ MTN Ghana He
MTN Ghana ji maŋ hiɛnyiɛlɔ yɛ Ghana mobile telecommunications nitsumɔ lɛ mli, ni ehaa mɛi gbee-twaa, data kɛ Mobile Money nitsumɔi babaoo yɛ Pay As You Go, Pay Monthly kɛ Mobile Financial Services amli.
Kampani nɛɛ ji MTN Group fa, Africa telecommunications hiɛnyiɛlɔ, ni nyiɛ hiɛnoo ni ji ekɛ ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ digital jeŋ ebaaha mɛi yɛ jaji heii a-mli lɛ sɛɛ. Akɛni amɛyeɔ amɛnyieɔ emli akɛ mɔ fɛɛ mɔ sa ni ena ŋmɛnɛ-ŋmɛnɛ wala mli yibii hewɔ lɛ, MTN yaa hiɛ e-numɔɔ sika yɛ technology kɛ maŋ hiɛyaa mli ni haɔ mɛi fɛɛ naa yibii.
Scancom PLC, ni tsuɔ MTN Ghana nitsumɔ lɛ, yɛ Ghana Stock Exchange (GSE) lɛ nɔ. Kampani lɛ hiɛnoo ji Ambition 2025: Leading digital solutions for Africa’s progress.







Hetooi (0)