Ho-Dome Manye yɛ Asogli Traditional Area mli, Mama Atrato II, tsɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ delegate gbɛjianɔtoo ni aka yɛ Council of State hɔlmɔi amli lɛ baagbe gbe ni ahala mɛi ni yɛ anɔkwale mli lɛ amɛtsui yɛ Volta Region oyaiyeli kɛ hiɛyaa mli.
Kɛ́ ewiɛ yɛ JoyNews’ Impact Makers Foundation “Democracy Is Not for Sale” kpee mli lɛ, kusum hiɛnyiɛlɔ lɛ kɛɛ delegate gbɛjianɔtoo ni ajie lɛ kɛ hegbɛ baa ni akɛbaatshu maŋ pɔlitiki mli shika jamɔ ni mɛi feɔ kɛ́ amɛmɔmɔɔ maŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ he nii.
Be ni eyeɔ gbeɔ yɛ bɔ ni ashɔɔ shika babaoo akɛhɔlɔɔ mɛi yɛ mɔtsɛmɔi ni tsɔ hiɛ yɛ Council of State hɔlmɔi amli lɛ he lɛ, Mama Atrato II kɛɛ ehiɛ kã no nɔ akɛ tsakemɔi nɛɛ baaha ahala mɛi ni yɔɔ nyɛmɔ ni sumoɔ oyaiyeli ni amɛadamɔ kpokpaa lɛ najiiaŋ.
“Agbɛnɛ ni ajie delegate gbɛjianɔtoo lɛ, ha wɔshɔle ni wɔkwe kɛ́ wɔbaana mɛi ni hi kɛha kpokpaa lɛ najiiaŋ damɔmɔ,” ewiɛ yɛ Ho yɛ Sohaa, July 31.
Kɛyɛ Manye lɛ naa lɛ, Volta Region ena piŋmɔ ejaakɛ mɛi babaoo ni akɛ hiɛnyiɛmɔ wo amɛdɛŋ lɛ nyɛɛɛ amɛwo oyaiyeli he hiamɔ nii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ.
Etsɔɔ akɛ mɛi ni ahala amɛ kɛteɛ Council of State lɛ esa akɛ amɛfe mɛi ni wieɔ kɛha amɛkpokpaji lɛ kɛtsɔ amɔmɔmɔ ni amɛbaamɔmɔ amɛha maŋ nɔyeli lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ bɔ ni afee ana shika wo-mli kɛ maŋ sɔɔmɔi hiɛyaa.
“Mɛi babaoo ni wɔkɛ amɛwo heei komɛi lɛ leee akɛ kpokpaa lɛ kpa yɛ shi ni ehia nii babaoo,” ewiɛ.
Etsi no nɔ mi akɛ Council of State mli bii amɛsɔɔmɔ titri jeee maŋ gbɛhei tamɔmɔ kɛkɛ, shi moŋ ni amɛkwe ni amɛkpokpaji lɛ ana hiɛmɔ kɛ nibii ni he hiaa kɛha oyaiyeli lɛ.
“Council of State lɛ tsuɔ nii kɛmɔmɔɔ nibii kɛha kpokpaa lɛ,” etsa nɔ.
Mama Atrato II dwemɔi nɛɛ ba yɛ nibii ni awie yɛ Council of State hɔlmɔi ni tsɔ hiɛ ni shika tshu nii yɛ mli babaoo lɛ sɛɛ.
Etsɔɔ shikpɔŋmɔ ni enyɛ yɛ mli akɛ mɔ ni taomɔ sɔɔmɔ saŋtsɛ lɛ nɔ ni ekɛɛ delegates heɛ shika koni amɛhɔlɔ mɛi pɔtee komɛi, ni no haa eyeɔ wa kɛha mɛi ni bɛ shika babaoo akɛ amɛshiɛ yɛ kpee lɛ mli.
Etsa nɔ hu akɛ kusum nɛɛ fite hɔlmɔi amli jalɛ sane ni ha ahala mɛi ni jeee amɛ ji mɛi ni sa jogbaŋŋ fe fɛɛ kɛha Volta Region niiatsumɔi amli sɔɔmɔ.
Eyiakɛ eyamɔ hɔlmɔi gbɛjianɔtoo mli tsakemɔi lɛ, ebɔ kɔkɔ akɛ delegate gbɛjianɔtoo ni ajie kɛkɛ lɛ nyɛŋ agbe shika hɔlmɔ kpa.
“No hewɔ lɛ shika kɛhɔlmɔ lɛ eba koni ehi shi,” ewiɛ, be ni etsɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ tsakemɔi hee nɛɛ baagbe enyɛmɔ lɛ nɔ.
Manye lɛ kɛ pɔlitiki mli damɔmɔ nɔkpeemɔ abɔi oyaiyeli naagbyi ni Volta Region kpeɔ kɛ amɛ he.
Ebi kɛ́ mɛi ni ahala amɛ lɛ etshu nii kɛkpa kɛha helatsɛmɔ, gbɛi kɛ tsũi, kɛ maŋ sɔɔmɔi hiɛyaa ni he hiaa pɛŋ.
Ewie yɛ hetsɛmɔ heei komɛi a-shihilɛ he, ni ewó mɛi ni ba kpee lɛ hewalɛ ni amɛsara Volta Regional Hospital kɛ municipal helatsɛmɔ heei kɛna nibii ni fɛ yɛ jɛmɛ kɛha helatsɛlɔi.
“Ateea regional hospital lɛ mli ni akwe nɔ ni yɔɔ jɛmɛ. Ateea municipal hospital lɛ mli. Mɛni pɔlitikenyɛmɛi feɔ kɛha wɔ?” ebi.
Ejie Edem Agbana, Ketu North Parliament Bi lɛ yi yɛ enyɔmɔ ni ekɛha kɛhɔ̃ helatsɛmɔ tsɔji kɛha Volta Regional Hospital lɛ hewɔ, ni ekɛɛ enɛ ji hiɛnyiɛmɔ ni kwɛɔ maŋ bii a-yrou yɛ gbɛ ni hi nɔ.
Mama Atrato II hu tsɔɔ etsuinyagba yɛ oyaiyeli mli sɔ̃ ni yɔɔ Volta Region kɛ maŋ lɛ kpokpaji krokomɛi ateŋ lɛ he.
Be ni ekai e-saramɔ ko ni efee kɛte Bolgatanga nyɛsɛɛ nɛɛ, ekɛɛ ehii kã shi yɛ oyaiyeli ni ena yɛ jɛmɛ lɛ he kɛ́ ekɛto ekpokpaa lɛ shihilɛ he.
“Hiɛgbele mɔ mi babaoo be ni itee Bolga lɛ,” ewiɛ, kɛ tsɔɔmɔ akɛ maŋ lɛ mli tɔɔmɔ ha ena sɔ̃ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fa.
Etsa nɔ hu eye gbe yɛ yelikɛbuamɔ bɔkɔɔ ni yɔɔ kɛha helatsɛmɔ nitsulɔi ni tshuɔ nii yɛ Volta Region lɛ he, kɛ wieɔ akɛ dɔktamɛi kɛ helatsɛlɔi krokomɛi bɛ hewalɛwoɔ kɛ nibii ni ahaa yɛ kpokpaji krokomɛi a-mli lɛ babaoo.
Manye lɛ wó pɔlitikenyɛmɛi, kusum hiɛnyiɛlɔi kɛ maŋ nitsulɔi hewalɛ ni amɛkɛ Volta Region shihilɛ kɛ yrou awo hiɛ fe amɛhe sɛɛnamɔi.
Ekɛɛ kpokpaa lɛ hiaa hiɛnyiɛlɔi ni baakɛ kusum hiɛnyiɛlɔi a-tshu nii kɛha oyaiyeli nitsumɔi ni amɛmɔmɔ nibii ni amɛhaa maŋ bii ashihilɛ hi fe ni amɛbaana shika amɛha amɛhe.
“Wɔ-pɔlitikenyɛmɛi lɛ yɛ amɛhe kɛkɛ hewɔ, ni amɛ hiɛ mee kɔ̃ɔɔ,” ewiɛ.
Etsɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ Council of State hɔlmɔi amli tsakemɔi lɛ baaha ana mɛi ni sa ni amɛbaanyɛ amɛmɔ mɔ kɛha kpokpaa lɛ niiatsumɔi hiɛyaa.
“Ni wɔshɔleɔ akɛ Kɛ́ ajie shika-kɛ-hɔlmɔ gbɛjianɔtoo lɛ, wɔbaana mɛi ni sa kɛwo gbɛhei komɛi ni amɛmɔmɔ nibii ni kpokpaa lɛ aya hiɛ,” ewiɛ.





Hetooi (0)