National Commission for Civic Education (NCCE) ehã ŋaamɔ akɛ ato Democracy Fund shishi koni ekɛwo politiki kui amɛ-mli nitumɔi amɛ-he gbɛ, kɛ mlijianɛ kɛɛmɔ akɛ shika ni faaa ni amɛyɔɔ lɛ ji naagba wulu ni hãa kalasɛɛ hɔmɔ baa yɛ Ghana electoral nifeemɔ lɛ mli.
Beni ekɛ wiemɔ haa yɛ JoyNews’ “Democracy Is Not For Sale” forum, ni JoyNews Impact Makers Foundation to gbee mli lɛ, NCCE’s Programme Director, Dr Imurana Mohammed, kɛɛ tsakemɔi ni awoɔ gbɛgbee akɛ ekɛ baatsi kalasɛɛ hɔmɔ naa lɛ esa akɛ ekwa shika naagbai ni politiki kui kpeɔ kɛ amɛ-he lɛ naa.
“Mishaŋ lɛ, enɛɛmɛi ji saji ni he hiaa waa ni kɛ́ wɔmíwie kalasɛɛ hɔmɔ kɛ kalasɛɛ-hɔlɔi a-mɔmɔmɔ he lɛ, enɛ he esa akɛ wɔwie,” e-kɛɛ.
Dr Mohammed wo no mli gbi akɛ maŋ-noyeli lɛ ekpɛlɛ Constitutional Review Committee lɛ ŋaamɔi pii amɛ-nɔ yɛ amɛ-White Paper lɛ mli, ni Democracy Fund shishitōo ŋaamɔ lɛ mli fatamɔ.
Yɛ e-wiemɔ mli lɛ, beni maŋ nitsumɔheei ni yɔɔ maŋkwɛmɔ mli lɛ nɔɔ shika kɛjɛɔ maŋ lɛ dɛ̃ lɛ, akpɛlɔɔ akɛ politiki kui amɛ-tsumu amɛ-democratic nitsumɔi lɛ ni amɛnɛɛɛ shika yelikɛbuamɔ ni tamɔ nakai.
“Koni mawiewie politiki kui amɛ-he lɛ, toiboo kpakpa yɔɔ kɛhã wɔ-democracy lɛ. Nitsumɔhe fɛɛ nitsumɔhe heɔ shika kɛjɛɔ maŋ-noyeli lɛ dɛ̃. Executive lɛ heɔ kɛjɛɔ maŋ-noyeli lɛ dɛ̃. Legislature lɛ heɔ kɛjɛɔ maŋ-noyeli lɛ dɛ̃. Nitsumɔheei ni kwɛɔ kalahɔmɔi amɛ-nɔ lɛ heɔ kɛjɛɔ maŋ-noyeli lɛ dɛ̃. Shi politiki kui amɛ-heee shika kɛjɛɛɛ maŋ-noyeli lɛ dɛ̃ koni amɛkɛtsumu amɛ-mli nitsumɔi. Ni misusuɔ akɛ enɛ ji gbohii wulu,” e-kɛɛ.
E-wiemɔ mli hu lɛ, maŋ yelikɛbuamɔ ni bɛ lɛ hãa politiki kui nyɛ̃ɔ amɛ-nɔ ni amɛtsɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ shika kɛ kui ni yɔɔ mli-tsɛmɔ nɔ, ni enɛ feɔ kɔɔyɔɔ ko ni shika tsuɔ nii wulu yɛ mli kalahɔmɔi kɛ candidate-ji halalɛ mli.
Dr Mohammed hu tsɛ̃ hã mli-democracy ni wa yɛ politiki kui amɛ-mli, e-kɛɛ esa akɛ amɛmɔi democratic shishijɛmɔ mlai amɛ-mli yɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛhalaɔ parliamentary kɛ presidential candidates lɛ.
“Politiki kui lɛ hemɔɔ democracy amɛ-yeɔ. Amɛsusuɔ akɛ amɛhemɔɔ democracy amɛ-yeɔ. Shi kɛ́ eba amɛ-toiboo fɛɛ ni amɛkɛhalaɔ amɛ-candidates lɛ kɛhã presidential kɛ parliamentary kalahɔmɔi lɛ, amɛkuɔ amɛ-hiɛ amɛ-fɔɔ democratic shishijɛmɔ mlai lɛ amɛ-nɔ,” e-na nakai.
E-wiemɔi nɛɛ ba gbii komɛi yɛ be ni Supreme Court ejaje akɛ politiki kui amɛ-delegate-based electoral college gbɛji lɛ jɛee mla mli, ni amɛ-bu akɛ hɔmɔ toiboo yɛ party primaries amɛ-mli hã delegates ni faaa ko kɛkɛ lɛ kuɔ 1992 Constitution lɛ Article 55(5) mla lɛ mli.
Kɔɔtu lɛ hã politiki kui gbɛtsɔɔmɔ akɛ amɛkɔ “mɔ kome, kalasɛɛ kome” system lɛ yɛ afi kome mli.
Dr Mohammed hu bi saji yɛ ja-feemɔ ni yɔɔ mli akɛ abiɔ ni politiki kui lɛ akɛ amɛ-audited akɔntaai ahã Electoral Commission beni amɛheee shika kɛjɛɛɛ maŋ lɛ dɛ̃ fitsofitso.
“Kɛ́ o-kɛɛ akɛ nɔkweeshɔɔ ji akɛ politiki party esa akɛ ekɛ e-audited akɔntaai lɛ ahã Electoral Commission. Mɔni damɔ nɔ e-kɛɔ nakai? Ejaakɛ Electoral Commission lɛ hãaa amɛ shika koni amɛkɛtsumu amɛ-saji. Maŋ lɛ hãaa amɛ shika koni amɛkɛtsumu amɛ-saji. Mɔbɔ ni kɛ́ ohãaa amɛ shika koni amɛkɛtsumu amɛ-saji lɛ, te feɔ tɛŋŋ ni ebaaya ni oyabi amɛ amɛ-audited akɔntaai lɛ?” e-bi.
E-tsɔɔ mli lolo akɛ Democracy Fund nɛɛ baahãaa politiki kui amɛ-shika nɔɔ yɛ ehi kɛkɛ, shi hu ebaawaje kpo-feemɔ, akɔntaa-hãmɔ kɛ maŋbii amɛ-hemɔyeli yɛ Ghana democratic nifeemɔ lɛ mli.
Ŋaamɔ nɛɛ feɔ mla tsakemɔ saji ni e-gbe shi lɛ fa ko, beni maŋkwɛmɔ nitsumɔheei kɛ civil society organisations yaa nɔ amɛwieɔ kɛhã ŋaamɔi hegiadzi nɛɛ amɛ-nitsumɔ koni ekɛ-miji Ghana democracy lɛ ni ekɛ-ka shika hewalɛ yɛ politics mli.





Hetooi (0)