Kɔɔto mli kojolɔi etɛ ni yɔɔ Court of Appeal lɛ kpɛlɛ Sedinam Tamakloe apeal lɛ no kɛ gbee kome, amɛtsutu e-fo buɔmɔ kɛ gbiŋmɛi ni amɛkɛfɔ e-no lɛ, ni amɛjie e-he ni amɛŋmɛ lɛ gbɛ. Kojomɔ wolo ni yɔɔ baafa 94 lɛ Justice E. Ankamah kɛha, ni Justices S. Diawuo kɛ E. S. Amedahe hu fĩ e-seɛ.
Aseŋ no lɛ, anyɛɔ agbeɔ kojomɔ ni mli kɛba sanebimodii kɛ hetoo ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ a-no. Tamɔ bɔ ni e-ji daa lɛ, Yaahwoɔ Bɛ Mli gbɛjianɔtoo nɛɛ bɛ susumɔ ko loo gbɛjianɔyeli ko mli.
1. Mɛni he sane lɛ kɔɔ?
Sedinam Tamakloe, ni ji MASLOC tsutsu CEO, kɛ Daniel Axim, ni ji e-tsutsu Operations Manager lɛ, kɛ amɛ hole kɔɔto yɛ MASLOC tsakemɔi kɛ nifeemɔi pii a-he. Sanebɔlɔi lɛ kɛɔ, yɛ nibii krokomɛi a-teŋ, akɛ:
• Obaatanpa Microfinance kɛ shika nitsumɔ GH¢500,000 ku kɛba tɛ̃ɛ kɛha Sedinam, ni e-kɛmɔ niamɔmɔ ju he;
• Sedinam kɛ Daniel Axim ju shika ni amɛjie kɛha maŋ mli fɛɛ hewalɛwoo, kwɛmɔ, tsɔsemɔ kɛ shika he nikasemɔ nifeemɔi;
• Sedinam ju GH¢579,800 ni ato kɛha mɛi ni la shã amɛ-ya yɛ Kantamanto jra mli lɛ;
• Sedinam feɛ kpɛlɛmɔ wolo kɛha lɔlei 350 he-mɔ ni e-nãaa kpɛlɛmɔ ni he hiaa kɛjɛ Public Procurement Authority dɛŋ;
• jrai ni amɛkɛfɔ lɔlei nɛɛ a-no lɛ kwɔ fe jra ni hɔɔlɔ lɛ kɛɔ akɛ e-hɔɔ lɛ tsɔ, eyawɔŋ akɛ amɛnã dɔ̃ɔ jiewɔ;
• MASLOC wo GH¢93,412 kɛha maŋ tsɛ̃mɔ-wuji (mobile phones) 200 ni amɛkɛɔ akɛ amɛ-jra ji GH¢24,400 yɛ jra no tɛ̃ɛ; ni
• amɛwo ex gratia kɛ hejɔɔmɔ be mli shika ni e-hiii kɛha Sedinam kɛ e-sɛɛnamɔlɔ lɛ.
Sedinam kɛ Daniel Axim kpe sane yeli tɔmɔi 78 ni kɔɔ jumɔ, ŋaa-bɔɔ, akɛ suɔmɔ mli amɛkɛ shika hiamɔ ba maŋ lɛ no, maŋ nibii a-hiɛkpatamɔ, shika ni e-hiii mli tsoo, maŋ shika ni amɛwo yɛ gbɛ ni e-hiii no, shika gbaamɔ ni amɛbɛ hegbɛ ni amɛfeɛ, kɛ Public Procurement Act mli mli-tsɛ̃mɔ.
Sanebɔlɔi lɛ kɛ odasefoi kpawo ba kɛha amɛ-sane lɛ. Sedinam ba kɔɔto lɛ mli babaoo yɛ sane yelimɔ lɛ mli. Yɛ 30 July 2021 mli lɛ, e-nã e-passport ni amɛjie kɛha lɛ koni e-fã gbɛ kɛya abrokyir kɛha tsofa feemɔ kwɛmɔ, kɛ gbejnaa akɛ e-ku e-sɛɛ kɛba kɔɔto yɛ 10 October 2021. E-kua e-sɛɛ e-baa.
Yɛ 18 January 2022 mli lɛ, High Court lɛ bu akɛ e-jo foi kɛ-teee ni e-ku e-he-ŋmɛɛmɔ gbejnaai lɛ a-mli. Amɛtsɔɔ mɛi ni fĩ e-seɛ kɛha e-he-ŋmɛɛmɔ lɛ akɛ amɛkɛ lɛ kɛba, kɛ́ amɛnyɛɛɛ lɛ, amɛ-shika ni amɛkɛfɔ shi lɛ aayɛ. A-laa amɛ-shika ni amɛkɛfɔ shi lɛ yɛ 24 January 2023 mli.
Sane yelimɔ lɛ ya no yɛ Sedinam bɛmɔ mli. Yɛ 16 April 2024 mli lɛ, High Court lɛ bu lɛ fo yɛ e-no tɔmɔi lɛ fɛɛ mli ni e-kɛ kojomɔ pii fɔ e-no ni amɛ-nyiɛɔ he kome. Afii 10 ji tsuŋ woo be ni e-yɔɔ.
Yɛ 9th May, 2024 mli lɛ, e-fó kɔɔto kɛya (appealed).
2. Mɛni Sedinam kɛ-wie yɛ apeal lɛ mli?
E-apeal wolo lɛ mli yɛ shishi koikoi neɛhu. Shishi (a) ji mli-tsɛ̃mɔ kple akɛ e-fo-buɔmɔ lɛ bɛ sɛɛnamɔ ni e-nyɛɛɛ e-damɔ odaseyeli no. Shishi (b) kɛya (h) fɛɛ kɛɔ kɛkɛ akɛ kɔɔto lɛ tɔ yɛ fo ni e-bu lɛ yɛ nibii pɔtee komɛi a-mli. Shishi (i) hu wie akɛ kojomɔ ni akɛfɔ e-no lɛ yɛ nya-ŋamɔ ni e-fa tsɔ.
E-mɛi-wiei lɛ anɔkwa ji akɛ:
• amɛŋma sanebɔmɔi pii yɛ gbɛ ni e-hiii no ni e-tsɔɔɔ nifeemɔi loo tɔmɔi ni amɛkɛfɔ e-no lɛ hiɛ̃;
• sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ nifeemɔi a-shishi nibii nɛɛ anɔkwale yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ;
• kojolɔ lɛ tsake gbɛmɔ fɔɔmɔ lɛ kɛba e-no yɛ tɔmɔ mli akɛ e-tsɔɔ akɛ e-yɛ hegbɛ, e-nyiɛ gbɛ hiɛ̃ ni e-kɛ shika lɛ tsu e-nitsumɔ pɔtee lɛ;
• odaseyeli lɛ fĩĩĩ fo buɔmɔi pɔtee lɛ a-seɛ; ni
• kojomɔ lɛ yɛ nya-ŋamɔ ni e-fa tsɔ.
3. E-nyɛɔ e-fó kɔɔto mli be ni e-yɔɔ Ghana sɛɛ?
Maŋ lɛ (Republic) wie akɛ, akɛni Sedinam ji foi-jo-lɔ be ni e-ŋma apeal lɛ, e-saaa akɛ amɛ-ŋmɛɔ lɛ gbɛ akɛ e-kɛ e-fo buɔmɔ lɛ a-kpe.
Kɔɔto lɛ tsi nakai sane lɛ to. E-bu akɛ Maŋ Mli Kpojiwolo (Constitution) loo Ghana hegbɛ ko ko ni Maŋ lɛ tsɛɛɛ lɛ jeee arowo mɔ ni abu lɛ fo yɛ e-bɛmɔ mli lɛ e-hegbɛ akɛ e-fó kɔɔto mli.
Sedinam kɛ e-apeal lɛ ba yɛ be mli ni yɛ gbɛ ni mla lɛ biɔ no. No hewɔ lɛ, e-bɛmɔ yɛ Ghana dɛ̃ɛɛ Court of Appeal lɛ hegbɛ akɛ amɛ-nu e-sane lɛ.
4. Mɛni ba e-apeal shishii kpawo lɛ a-no?
Kɔɔto lɛ tsutu shishii (b) kɛya (h) ejaakɛ amɛ-wie kɛkɛ akɛ kɔɔto lɛ “tɔ” yɛ Sedinam fo-buɔmɔ mli ni amɛ-tsɔɔɔ tɔmɔi ni amɛkɛɔ akɛ amɛ-ba lɛ a-shishi.
Yɛ wiemɔ mlai a-mli lɛ, e-faaa akɛ obaakɛɛ kɔɔto wulu lɛ akɛ: “Kojolɔ lɛ tɔ.” Mɔ ni fó kɔɔto mli lɛ hu sa akɛ e-tsɔɔ: “Nɛɛ ji nɔ pɔtee ni kojolɔ lɛ feɛ ni e-hiii, ni nɛɛ hewɔ ni mla gbɛfaŋ lɛ e-hiii lɛ.”
Shi, nakai shishii kpawo lɛ a-tsutumɔ gbeee apeal lɛ naa. Kɔɔto lɛ gbe baafa sane lɛ mli lolo yɛ shishi (a) lɛ mli: ni ji mli-tsɛ̃mɔ kple lɛ akɛ fo-buɔmɔi lɛ bɛ sɛɛnamɔ ni amɛ-bɛ odaseyeli mli fĩmɔ.
5. Sanebɔmɔi lɛ yɛ gbɛ ni e-hiii a-no?
Kɔɔto lɛ bu akɛ sanebɔmɔi pii yɛ tɔmɔ mli faŋŋ ejaakɛ amɛ-haaa nifeemɔi, tɔmɔi loo nifeemɔi a-mli saji ni fa kɛha tɔmɔi lɛ a-tsɔɔmɔ.
Nɛɛ jeee wiemɔ mlai loo nɔ-ŋmamɔ gbɛ ni e-hiii kɛkɛ he sane. Yɛ tɔmɔ sane yelimɔ mli lɛ, e-sa akɛ amɛ-kɛɛ mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ faŋŋ ni e-nu nɔ ni amɛ-kɛɔ akɛ e-feɛ lɛ shishi. Sanebɔmɔ e-saaa akɛ e-tsɛɔ tɔmɔ gbei kɛkɛ; e-sa akɛ e-haɔ anɔkwale tsɔɔmɔ ni fa koni mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ e-nyɛ e-nu ni e-ha hetoo.
Shi, Kɔɔto lɛ ekwɛɛɛ apeal lɛ sane no yɛ sanebɔmɔi ni e-hiii lɛ kɛkɛ hewɔ. E-ka odaseyeli ni sanebɔlɔi lɛ kɛba lɛ e-kwɛ kɛ́ amɛ-tsɔɔ tɔmɔi lɛ yɛ lɛ e-dɛ̃ɛmɔ mli.
6. Mɛni ji tɔmɔ titri ni kojolɔ lɛ feɛ?
Kɔɔto lɛ bu akɛ kojolɔ lɛ tsake odaseyeli gbɛmɔ lɛ shii pii. Sanebɔmɔi pii kɛɔ akɛ Sedinam feɛ nifeemɔ lɛ:
• “bɛ hegbɛ”; “bɛ kpɛlɛmɔ”; loo “bɛ gbɛ pɔtee no.”
Kojolɔ lɛ bu e-sane akɛ, akɛni sanebɔlɔi lɛ wie akɛ hegbɛ loo kpɛlɛmɔ bɛ hewɔ lɛ, Sedinam sa akɛ e-tsɔɔ akɛ e-yɛ hegbɛ ni e-hiaa lɛ loo e-nyiɛ gbɛ ni e-sa no.
Court of Appeal lɛ bu akɛ nɛɛ e-hiii. Sanebɔlɔ nyɛɛɛ e-tsake odaseyeli gbɛmɔ lɛ kɛkɛ ejaakɛ e-wie e-sane lɛ yɛ gbɛ gbohii no.
Ja mla ko tsɔɔ faŋŋ yɛ gbɛ kroko no, sanebɔlɔi a-nitsumɔ ji akɛ amɛ-tsɔɔ tɔmɔ lɛ mli sane fɛɛ sane, kɛ e-tsɔɔmɔ akɛ hegbɛ, kpɛlɛmɔ loo gbɛ ni e-sa no BƐ.
Akɛ mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ kɛee e-nya mli, e-kua e-sɛɛ e-baa maŋ mli loo e-haaa tsɔɔmɔ ko lɛ, nyɛɛɛ eye ebua kɛ-mɔ sanebɔlɔi a-sane ni e-bɛ mli lɛ naa.
7. Mɛni Kɔɔto lɛ kpɛɔ e-yi yɛ GH¢500,000 Obaatanpa shika kumu lɛ he?
Sanebɔlɔi a-sane ji akɛ Obaatanpa kɛ GH¢500,000 shika nitsumɔ kɛba tɛ̃ɛ kɛha Sedinam ni e-ŋma wolo akɛ e-nã shika lɛ.
Kɔɔto lɛ na odaseyeli mli naagbai wuji. Kpɛlɛmɔ wolo anɔkwa lɛ, amɛ-kɛbaaa. Wolo ni amɛ-kɛba ji kɔpi ni amɛ-nã kɛjɛ Obaatanpa dɛŋ. Amɛ-kɛaa MASLOC kɔpi ko baaa, eyawɔŋ akɛ wolo nɔ nɔmba lɛ tsɔɔ akɛ sa akɛ MASLOC e-hiii e-kɔpi kome.
MASLOC onukpai ni ba kɛ odaseyeli lɛ naaa MASLOC anɔkwa kɔpi lɛ ko ni amɛ-kɛaa ka wolo lɛ amɛ-kwɛ.
Obaatanpa hiɛnyiɛlɔ (Chairman) lɛ hu kɛ̃ɛ akɛ e-kɛ Sedinam ma WhatsApp gbiŋmɛi yɛ shika kumu lɛ he. Nakai gbiŋmɛi lɛ hu, amɛ-kɛbaaa.
Kɛfata he lɛ, yɛ shika kumu ni amɛ-kɛɔ akɛ amɛ-kɛha lɛ sɛɛ lɛ, Sedinam ya no e-ŋma woji ni e-biɔ sɛɛnamɔ shika yɛ Obaatanpa dɛŋ yɛ GH¢500,000 shika fɔɔmɔ lɛ he. Kɔɔto lɛ bu nakai nifeemɔ lɛ akɛ e-wa akɛ aa-kɛaa kpe kɛ wolo mli sane akɛ e-nã shika lɛ momo yɛ e-dɛ̃ mli.
Kɔɔto lɛ bu akɛ sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ akɛ Sedinam nã GH¢500,000 lɛ.
Kɛ́ odaseyeli bɛ akɛ e-nã shika lɛ, nyɛŋ abu e-juɔmɔ he sane lɛ naa. No hewɔ lɛ, fo-buɔmɔ kɛ kojomɔ ni kɔɔ nakai shika lɛ he lɛ amɛ-jie kɛ-jee mli.
8. Mɛni Kɔɔto lɛ kpɛɔ e-yi yɛ hewalɛwoo, kwɛmɔ kɛ tsɔsemɔ shika lɛ he?
Sanebɔlɔi lɛ kɛɔ akɛ Sedinam kɛ Daniel Axim ju GH¢1,816,000 ni amɛjie kɛha hewalɛwoo kɛ kwɛmɔ nifeemɔi, eyawɔŋ akɛ MASLOC Board lɛ kpɛlɛ GH¢1,706,000 no. Amɛ-bɔ Sedinam sane hu akɛ e-ju shika krokomɛi ni ato kɛha tsɔsemɔ, hewalɛwoo kɛ shika he nikasemɔ.
Sanebobɔlɔi a-sane ji akɛ nifeemɔi lɛ e-baaa loo e-ba yɛ gbɛ bibioo pɛ nɔ.
Kɔɔto lɛ bu akɛ sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ akɛ Sedinam ju shika lɛ. Sanebɔlɔi lɛ tsɛɛɛ maŋ kpoji a-no onukpai loo mɛi ni sa akɛ amɛ-nã sɛɛnamɔ ni nyɛɔ amɛ-haɔ odaseyeli tɛ̃ɛ yɛ akɛ nifeemɔi lɛ ba loo amɛ-baaa hewɔ.
Shi amɛ-kɛkpɛlɛ no lɛ, kojolɔ lɛ hu kpa gbɛ akɛ Sedinam sa akɛ e-tsɔɔ akɛ amɛ-kɛ shika lɛ tsu nitsumɔ yɛ gbɛ ni e-sa nɔ. Kɔɔto lɛ bu akɛ nɛɛ hu tsake sanebɔlɔi a-dɛ̃mɔ kɛ-ba mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ nɔ yɛ tɔmɔ mli.
9. Ni Kantamanto la-shã mɛi a-shika lɛ hu?
Sanebɔlɔi lɛ kɛɔ akɛ Sedinam kɛ e-niamɔmɔ ju GH¢579,800 ni ato kɛha mɛi ni la shã amɛ-ya yɛ Kantamanto jra mli lɛ.
Shi sanebɔlɔi a-odasefoi a-mli mɔ kome kpɛlɛ no akɛ amanebɔɔ tsɔɔ akɛ amɛ-ja shika lɛ kɛha mɛi ni la shã amɛ lɛ. Odasefo kroko ma sane nɛɛ no mi kɛha lɛ, eyawɔŋ akɛ amɛ-jie nakai sane lɛ yɛ amanebɔɔ wolo ni amɛ-kɛba odaseyeli mli lɛ mli.
Kɔɔto lɛ bu akɛ nakai kpɛlɛmɔ lɛ gbe juɔmɔ sanebɔmɔ lɛ e-shishi. Kɛ́ amɛ-ja shika lɛ kɛha mɛi ni la shã amɛ lɛ, niamɔmɔ ju sanebɔmɔ lɛ nyɛŋ e-damɔ shi. No hewɔ lɛ, fo-buɔmɔ kɛ kojomɔ ni kɔɔ Kantamanto shika lɛ he lɛ amɛ-jie kɛ-jee mli.
10. Mɛni ba shika ni e-hiii mli-tsoo fo-buɔmɔi lɛ a-no?
Amɛ-jie amɛ kɛ-jee mli. Juɔmɔ sanebɔmɔi lɛ ji nibii ni amɛ-damɔ no amɛ-kɛ sanebɔmɔ yɛ shika ni e-hiii mli-tsoo lɛ he. Yɛ gbɛ ni waaa no lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ sa akɛ sanebɔlɔi lɛ tsɔɔ akɛ shika lɛ ji mla-tsɛ̃mɔ nifeemɔ ko mli nɔ.
Beyi ni sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ juɔmɔ tɔmɔi lɛ, amɛ-nyɛɛɛ amɛtsɔɔ akɛ shika lɛ ji tɔmɔ nifeemɔ mli nɔ. No hewɔ lɛ, mla mli shishi ni shika mli-tsoo fo-buɔmɔi lɛ damɔ nɔ lɛ laaje.
11. Mɛni Kɔɔto lɛ kpɛɔ e-yi yɛ ex gratia kɛ hejɔɔmɔ be mli shika woɔ lɛ he?
Kɔɔto lɛ jie fo-buɔmɔi ni kɔɔ maŋ shika ni amɛ-wo yɛ gbɛ ni e-hiii no lɛ kɛ-jee mli. MASLOC Shika Kwɛlɔ Nikasemɔ Nuu lɛ ba ni e-tsɔɔ akɛ e-opis lɛ feɛ ni e-kpɛlɛ shika woɔ lɛ a-no yɛ nitsumɔ woji ni kɛjɛ Chief of Staff ni yɔɔ Maŋ Tsɛ Office lɛ dɛ̃ mli lɛ a-no.
E-kɛɛ e-naaa e-tɔmɔ ko yɛ woji lɛ a-mli ni e-kpɛlɛ shika woɔ lɛ no yɛ nakai shishi no.
Odaseyeli ko BƐ akɛ Sedinam e-dɛ̃ mli lɛ e-kpɛlɛ shika wo ni e-hiii no; e-laka Shika Abea lɛ; e-kɛ lakasane ba; e-kɛ apasa woji ba; loo e-ha amɛ-wo shika yɛ gbɛ ni e-kpeee kɛ kwɛmɔ gbɛjianɔtoo ni amɛ-le no.
No hewɔ lɛ, sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ tɔmɔ lɛ yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ.
12. Ni GH¢61.7 million lɔlɛ he shika gbaamɔ lɛ hu?
Fo-buɔmɔ yɛ shika gbaamɔ ni e-bɛ hegbɛ ni e-kɛ shika fɔɔmɔ ba Maŋ Onukpai a-no lɛ hu amɛ-jie kɛ-jee mli. Sanebɔlɔi lɛ kɛɔ akɛ Sedinam feɛ shika gbaamɔi ni shika yɔɔ mli kɛyashɛ GH¢61.7 million bɛ hegbɛ ni bɛ gbɛ pɔtee ni sa no nyiɛmɔ.
Kɔɔto lɛ bu akɛ sanebɔlɔi lɛ tsɔɔɔ kwɛmɔ gbɛ ni sa ni amɛ-kɛtsu nitsumɔ lɛ loo amɛ-tsɔɔɔ pɔtee bɔ ni Sedinam tsɛ̃ nakai gbɛ lɛ.
Odaseyeli hu tsɔɔ akɛ Ministry of Finance ŋma wolo kɛya Public Procurement Authority ni amɛ-ma no mi akɛ shika gbɛjianɔtoo kɛha lɔlei lɛ saji amɛ-mli kwɛmɔ mli.
Jeee Sedinam sɔ̃ ji akɛ e-tsɔɔ akɛ e-yɛ hegbɛ. Sanebɔlɔi a-sɔ̃ ji akɛ amɛ-tsɔɔ yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ akɛ e-bɛ hegbɛ.
13. Mɛni Kɔɔto lɛ kpɛɔ e-yi yɛ nibii he-mɔ (procurement) sanebɔmɔi lɛ a-he?
Nibii he-mɔ fo-buɔmɔi lɛ hu amɛ-jie kɛ-jee mli. Kɔɔto lɛ na akɛ sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ akɛ amɛ-tsi kpɛlɛmɔ ni sa lɛ kpo.
E-na hu akɛ Sedinam e-kpɛlɛɛɛ shika woɔ kɛha lɔlei 350 lɛ yɛ e-be mli. Mɔ ni ba e-sɛɛ lɛ e-sanedɔɔ jrai lɛ amɛ-mli ni e-kpɛlɛ shika woɔ lɛ no yɛ 2017 kɛ 2018 mli, yɛ be ni Sedinam je nitsumɔ mli lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, Kɔɔto lɛ bu akɛ sanebɔlɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔɔ nibii he-mɔ tɔmɔi ni amɛ-kɛfɔ e-no lɛ.
14. Ani Kɔɔto lɛ gbeee kɛkɛ afii 10 tsuŋ woo be lɛ nɔ?
Dabi. E-ya shɔ̃ fe nakai. Kɔɔto lɛ bu akɛ sa akɛ amɛ-tsutu Sedinam fo-buɔmɔi lɛ fɛɛ. Kojomɔ ji mla mli nyiɛmɔ ni baa yɛ fo-buɔmɔ anɔkwa mli. Beyi ni amɛ-jie fo-buɔmɔi lɛ, mla mli kojomɔ ko BƐ ni aa-gbee nɔ.
No hewɔ lɛ, sanebɔmɔ akɛ kojomɔ lɛ yɛ nya-ŋamɔ loo e-fa tsɔ lɛ ba tɔmɔ sane ejaakɛ e-hiaaa akɛ Kɔɔto lɛ kpɛɔ e-yi yɛ no he dɔ̃ŋn.
15. Mɛni ji naagbee sane lɛ?
Court of Appeal lɛ bu akɛ:
• sanebɔlɔi a-odaseyeli nyɛɛɛ e-shɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ tsɔɔmɔ nɔ;
• kojolɔ lɛ bi Sedinam yɛ tɔmɔ mli akɛ e-tsɔɔ hegbɛ, kpɛlɛmɔ, gbɛ pɔtee kɛ shika nitsumɔ yɛ gbɛ ni sa no;
• gbɛ ni amɛ-ŋmaɔ tɔmɔ sane lɛ nyɛɛɛ e-tsake odaseyeli gbɛmɔ lɛ shishi;
• akɛ mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ bɛ loo e-wieee, nyɛɛɛ eye ebua kɛ-mɔ sanebɔlɔi a-odaseyeli mli tɔmɔi a-naa; ni
• fo-buɔmɔi kɛ kojomɔi fɛɛ yɛ Sedinam sanebɔmɔi lɛ a-no lɛ nyɛŋ amɛ-damɔ shi.
No hewɔ lɛ, amɛ-tsutu e-fo buɔmɔi kɛ kojomɔi lɛ fɛɛ, ni amɛ-jie e-he ni amɛ-ŋmɛ lɛ gbɛ.
16. Ani kojomɔ wolo lɛ kɛɔ akɛ nɔ ko nɔ ko tɔ̃ɔɔ yɛ MASLOC?
Dabi. Mɔ he ni amɛ-jieɔ loo fo-buɔmɔ ni amɛ-tsutuɔ tsɔɔɔ akɛ nifeemɔ fɛɛ nifeemɔ hi, yɛ hiɛshikamɔ mli loo yɛ nitsumɔ gbɛfaŋ nyɛɔ amɛ-fĩɔ e-seɛ. E-tsɔɔ kɛkɛ akɛ tɔmɔ sanebɔmɔi pɔtee ni amɛ-kɛfɔ Sedinam no lɛ, amɛ-nyɛɛɛ amɛtsɔɔ yɛ mla no yɛ ŋaa-nyamɔ sɛɛ.
Tɔmɔ yɛ-he-jeŋmɔ, sanebimodii ni bɛ hetoo, nitsumɔ mli tɔmɔi kɛ shika mli gbɛ ni e-hiii nyɛɛɛ amɛ-ye tɔmɔ mli saji fɛɛ a-tsɔɔmɔ anɔkwa najiɛ.
17. Mɛni ji kojomɔ lɛ mli nikasemɔ titri lɛ?
Fo buɔmɔ tsɔɔmɔ sɔ̃ ji sanebɔlɔi a-nɔ. E-nyɛŋ e-tsake kɛkɛ ejaakɛ amɛ-wie sanebɔmɔ lɛ yɛ gbɛ gbohii no; e-sa akɛ mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ e-yɛ sane lɛ e-fɛɛ; mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ wieee; amɛ-yeli e-sane yɛ e-bɛmɔ mli; loo mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ haaa tsɔɔmɔ ko.
Tamɔ bɔ ni Justice Ankamah tsɔɔ mli lɛ, bi-mɔ kroko tsɔɔ akɛ aabi mɔ ni amɛ-bɔɔ lɛ sane lɛ akɛ e-gbe sanebɔlɔi a-nitsumɔ ni e-foidi lɛ naa ni kɛkɛ lɛ amɛ-bu lɛ fo ejaakɛ e-kpɛlɛɛɛ nakai fɔɔmɔ no.




Hetooi (0)