Myebe ye mifɛɛ-mifɛɛ gbii 30 klɛŋklɛŋ lɔmɔ kɛkɛ ni miye kɛfe Chief Executive Officer kɛha Ghana International Bank (GHIB) lɛ, miye nitsumɔ gbii 10 yɛ Ghana. Mifee nakai ejaakɛ miheɔ miyeɔ kɛmɔɔ shi akɛ kɛ́ anyɛ anyɛmɔ GHIB hiɛ kɛ yeli kɛ buamɔ lɛ, ehe hiaa waa akɛ amɔ nitsulɔi, nitsumɔi kɛ mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli amli he kɛba eyi, mɛi ni fĩ shishi kɛha wɔ Sikakorabea lɛ afe afii nyɔŋmai ekpaa ni ho lɛ.
Nakai gbii 10 lɛ wa mifĩmɔ shi akɛ hegbɛi wuji ni GHIB yɔɔ lɛ jeee jarayeli shika hamɔ kɛkɛ mli eyɔɔ, shi emli eyɔɔ hu akɛ wɔ kɛ Ghana nitsumɔi afee ekome kɛ́ amɛmiitshĩ amɛhe kɛmiiya jeŋ fɛɛ jarayeli shika gbɛwo mli. Efee saramɔ ni wo yibii babaoo kɛ miishɛɛ kɛ ekãa wo mi akɛ mima no nɔ miŋmaŋma akɛ Ghana hegbɛi agbo-agbo ni yɔɔ lɛ yɛ mhiɛ.
Ghana jeee wɔ jarayelɔi amli ekome kɛkɛ. Eji wɔshĩa, wɔ agba, kɛ gɔmɛ ni ma GHIB nɔ. Kɛjɛ afi 1959 mli lɛ, wɔfĩ kɛye kpotɔɔ kɛfã Ghana kɛ jeŋ fɛɛ shika jarayelɔi a-kpo. Ŋmɛnɛ lɛ, nakai gbɛfãa lɛ he hiaa fe be fɛɛ be yɛ wɔ yinɔsane mli.
Yɛ misaramɔ lɛ mli lɛ, minã hegbɛ akɛ mikɛ nitsulɔi, sikakorabaasɔi nanemɛi, mlai-toolɔi, maŋ ministarnɛi, maŋ nitsumɔhe-wuji, nii amɔmɔ-jeelɔi, nibii feelɔi kɛ nitsumɔ pɔtoi-feelɔi kpe. Ni nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, mikɛ amɛ kpe yɛ he ni atoɔ hewalɛ kɛ nibii a-he yɔɔ lɛ—yɛ faktuinɛi amli, nii amɔmɔ-toosianɛi, kpo jiɔ kpo, nibii a-saa-he kɛ nitsumɔ hei. Egbeee no he gbɛ yɛ nitsumɔi a-hiɛ-kɛ-hiɛ naamɔ mli. Nilɛɛ ni akɛnaɔ yɛ maŋ nɔ lɛ fa fe nɔ ni anaa yɛ kpe-tsuimli aloo woji kãmɔ mli.
Nɔ ni gbe mimli waa ji Ghana nitsumɔi a-tsui sɔŋɔɔ. Yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ, mikɛ nitsumɔ hiɛnyiɛlɔi ni amɛtsui mɔ shi jeee akɛ amɛbaafee jaraye yɛ jeŋ fɛɛ jarayeli kɛkɛ, shi amɛbaagbee shi kɛ miishɛɛ kɛ eye-kɛ-ye yɛ jeŋ fɛɛ agbo-kpo lɛ nɔ.
Ekolɛ nɔ ni wo ekãa fe fɛɛ ji nii ni afe, afe ehiɛ gbɛ, ni abua naa yɛ Ghana lɛ ni eyeɔ shidaamɔ, ni kɛfata he lɛ eyewayeɔ yɛ America, Europe kɛ China nii ni ehiɛ hiɛ amɛyɔɔ lɛ nɔ yɛ je fɛɛ jarayeli kpo nɔ. Tsui sɔŋɔɔ, nii hee feemɔ kɛ sɔ kɛ-hi-shi feemɔ ni yɔɔ Ghana nitsumɔ pɔtoi-feelɔi a-mli lɛ wo mihe hiɛ akɛ maŋ lɛ sɛɛ koo yɛ shika kɛ nii a-tsere-mɔ mli lɛ, nitsumɔi ni eyeɔ jaraye kɛ maŋ-fɛɛ nii baatsirɛ. GHIB yɔɔ gbee kpaŋkpaŋ akɛ eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛye amɛ-tsui-mɔlɛ sane lɛ, kɛtsɔ jeŋ fɛɛ sikakorabaa sɔɔmɔi, jarayeli shika kɛ nibii shika ni amɛhiao kɛha eye-kɛ-ye hamɔ mli.
Nakai tsui sɔŋɔɔ neɛ je kpo papapa yɛ misane kɛ mlaitoolɔi a-mli hu. Mikɛ Minister for Finance, Dr Cassiel Ato Forson; Minister for Foreign Affairs, Samuel Okudzeto Ablakwa; kɛ Minister for Trade, Agribusiness and Industry, Elizabeth Ofosu-Adjare amɛkpeenɔi amli lɛ, maŋ nɔyeli lɛ mlifa-mɔ je kpo akɛ amɛbaawao shika nitenɔ, nibii agbo-feemɔ kɛ nii amɔmɔ-jee shika kɛ shia-yeli tsere-mɔ oya. Nakai gbee-gbɛmɔi lɛ jeee mlai sane kɛkɛ; amɛji feemɔ, ha-mɔ, kɛ yaroba yoomɔ ni nyɛɔ eyeɔ jaraye ye-kɛ-ye yɛ jeŋ fɛɛ kpo lɛ nɔ.
Yɛ misaramɔ lɛ yaa hiɛ lɛ mli lɛ, sane kome kpe wɔ fɛɛ. Kɛ́ okɛ Ministry of Finance; Ministry of Trade, Agribusiness and Industry; Secretariat of the 24-Hour Economy and Accelerated Export Development Programme; COCOBOD; Ghana Gold Board; Ghana Infrastructure Investment Fund (GIIF); Minerals Income Investment Fund (MIIF); aloo maŋ nitsumɔhei babaoo ni tsirɛɔ Ghana shika kɛ nitenɔ hiɛ-ka-mɔ gbee gbɛ, fɛɛ gbaa gbɛjianɔtoi ni kpaa gbɛ akɛ amɛbaagbele niiatsere-mɔ yɛ amɛ-fã lɛ mli.
Yɛ be mli ni amɛ-nii hiɛmɔi esɔɔo lɛ, amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ nɔ kome pɛ ni hiaa: tsui-sɔŋɔɔ ka-mɔ kɛmɔ anɔkwale mli lɛ hiaa be-kakadaŋŋ shika ni ato he gbɛjianɔ kpakpa.
Nikasemɔ titri kome je kpo kɛjɛ mikɛ MIIF kɛ Secretariat of the 24-Hour Economy sanegbaa mli. Tsĩi agbo kome ni tsiɔ jeŋ fɛɛ shika nitenoelɔi agbɛ ji nitsumɔi ni sa akɛ awo shika ni ashweoo yɛ amɛ-mli ni miyɔɔ saama kpakpa, shika he gbee-gbɛmɔ kpakpa, kɛ tɔmɔ-naa he gbɛjianɔtooi a-fianɔ. Ni woɔ ekãa ji akɛ, nakai nitsumɔhei ekpaa lɛ fɛɛ miwoɔ shika babaoo yɛ nitsumɔheii a-saa mli, kɛ-miito gbɛ ni agbeleɔ hegbɛi ni ashweɔ ni yɔɔ sikakorabaa saamɔ mli ni yeɔ jeŋ fɛɛ shika nitenɔ mlai amli.
Kɛ́ wɔ kɛ maŋ nɔyeli, tsere-mɔ shika nitenoelɔi, ŋaawolɔi, kɛ mɛi ni kɛ amɛ-shika woɔ nitsumɔi amli lɛ tsu nii lɛ, GHIB nyɛɔ efeo gbɛfãa ni gbeɔ hewalɛ kɛtsɔ shika naatsoo kpakpa ni ato kɛ hegbɛi neɛ a-kpɛmɔ kɛ jeŋ fɛɛ shika jaraye hei mli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua ni awo oya yɛ shika nitenɔ yɛ nibii-feemɔ fãai ni baatsirɛ Ghana sɛɛ-kakadaŋŋ shika kɛ nii-atsere-mɔ lɛ.
Yɛ neɛ fɛɛ gbee-gbɛmɔ mli lɛ, mifĩmɔ mli sane wa fe be fɛɛ be kɛ-ya kpe fɛɛ kpe:
Jwiɛmɔ kpakpai fɛɛ ni abuaaa amɛ-he kɛ shika lɛ, amɛyaa heko.
Nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni tsakeɔ nii lɛ jeɔ shishi kɛ hiɛnaanɔ, shi hiɛnaanɔ fɛɛ hiɛnaanɔ hiaa shika dani enyɛ eha nitsumɔi, ewo hewalɛ yɛ nitsumɔhei aloo esaa wala mli. Ghana bɛ jwiɛmɔ aloo tsui sɔŋɔɔ lii. Nɔ ni toiboo nii babaoo hiaa ji ekome ni aheɔ no ayeɔ yɛ jeŋ fɛɛ sikakorabaa mli ni nyɛɔ ebuaɔ shika naa, etoo shika gbɛjianɔ ni edɔɔ, ni ekpɛɔ nitsumɔi kɛ jeŋ fɛɛ shika nitenoelɔi. Biamɔ pɛ ni GHIB nyɛɔ efeɔ sɔrɔtoŋ kpakpa yɛ mli.
Wɔ gbɛjianɔtoo miitɛ. Wɔmiishwe akɛ wɔ kɛ wɔ nitsulɔi a-kusum kɛ amɛ-he nibii fɛɛ abua—jeee nitsumɔ lɛ pɛ, shi ekɛ enitshɛlɔi, hiɛnyiɛlɔi, nibii hawolɔi, nitsulɔi kɛ nitsulɔi fɛɛ. Kɛtsɔ nɔ ni wɔbaana nibii a-gbee he tɔmɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔha shika gbɛjianɔtooi ni kpe, ni yɔɔ yibii, ni eyeoo shika tsɔ ni fĩɔ nitsumɔi a-mɔ yɛ amɛ-tsere-mɔ tɛŋi fɛɛ mli.
Wɔmiibo jarayeli sikakorabaasɔi, tsere-mɔ shika nitenoelɔi, Ghana EXIM Bank, maŋ nitsumɔhei kɛ nibii-toolɔi krokomɛi ekãa akɛ amɛkwa GHIB akɛ amɛ jeŋ fɛɛ sikakorabaa naanyo-kpakpa. Kɛtsɔ ekomefeemɔ nitsumɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ akɛ nii ni afeɔ yɛ jeŋ fɛɛ sikakorabaa nitsumɔi amli lɛ ebaagbe yɛ Ghana ni efĩ shika nitenɔ, jarayeli kɛ sɛɛ-kakadaŋŋ shika tsere-mɔ lɛ.
Wɔ tsui-sɔŋɔɔ mli miitɛ: kɛ́ Ghana nitsumɔi, shika nitsumɔhei aloo shika nitenoelɔi jsweo jeŋ fɛɛ sane mli lɛ, wɔmiishwe akɛ Ghana International Bank afee amɛ klɛŋklɛŋ hala-mɔ. Sikakorabaasɔi babaoo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ kɛ wɔ gbee fɛɛ, wɔ eye-kɛ-ye yeɔ eyeɔ Ghana titri. Wɔ-mli-nii ni wɔnaɔ lɛ, wɔkɛ woɔ Ghana shika tsere-mɔ mli lɔŋ ni wɔkɛhaa wɔ Ghana nyɛ-nii-tsɛlɔi, kɛ-fee kuo kpakpa ni fĩɔ maŋ tsere-mɔ, shika nitenɔ kɛ tsɛ-yeli nɔ.
Kɛha tsui-sɔŋɔɔ nakai lɛ fĩmɔ lɛ, wɔmiigbele wɔ corporate kɛ institutional sikakorabaa gbɛ fɛɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ nitsumɔ miiya kɛtsɔ jarayeli shika, nii-gbii shika, ato-shika nitsumɔ, maŋ kroko shika fa-mɔ, treasury sɔɔmɔi, maŋ-sɛɛ shika tsakemɔ, osra-nɔ-yeli, tsĩi-naa gbɛjianɔtooi kɛ shika jarayeli nitsumɔi ni haɔ nitsumɔi nyɛɔ amɛyeɔ kpe-kpe-feemɔ nɔ yɛ hejɔlɛ mli.
Gbɛ kome ni miheɔ miyeɔ akɛ GHIB nyɛɔ etoo anɔkwale jeŋ fɛɛ hiɛnyiɛmɔ yɛ mli ji commodity finance (nii-gbii a-shika). Afrika yɔɔ jeŋ fɛɛ ade-nii ni jɔmɔ yɔɔ he fe fɛɛ babaoo, kɛlɛ jɔmɔ ni jeɔ kpo yɛ nakai ade-nii amli lɛ babaoo yaa efeɔ yɛ hei krokomɛi. Wɔ tsui-sɔŋɔɔ ji akɛ wɔ kɛ Ghana International Bank ma afi akɛ Afrika commodity kɛ ade-nii sikakorabaa titri, ni fĩɔ fãai tamɔ sika, kookoo, mu kɛ gaas, bauxite, mineral hiaa-nii kɛ commodity krokomɛi.
Wɔ-tianuu ji akɛ wɔha shika, osra-nɔ-yeli, jarayeli tsakemɔ kɛ jeŋ fɛɛ jarayeli gbɛ-gbelemɔ yɛ commodity value chain fɛɛ mli, ni eha Afrika ade-nii afee jɔmɔ agbo kɛha Afrika shika-tsere-mɔ mli be mli ni efĩɔ nitsumɔ-hei wuji a-ma-mɔ yɛ kpokplɔɔ fɛɛ nɔ.
Be mli ni wɔ nitsulɔi yaa hiɛ yɛ tsere-mɔ mli lɛ, GHIB baafĩ amɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ shika jarayeli kpo mli egbelemɔ. Kɛtsɔ wɔ naanyobaa ni wɔmiigbele kɛ shika jarayeli gbɛ-gbelemɔ mli lɛ, wɔbaaye wɔbua nitsumɔi ni amɛwo be-kakadaŋŋ shika yisɛɛ, amɛgbe jeŋ fɛɛ shika nitenoelɔi ni amɛtsu gbɛjianɔtooi a-nitsumɔi ni gbeleɔ nyɛ-nii-tsɛlɔi a-jɔmɔ ni efĩɔ wɔsɛɛ yaa-hiɛ lɛ.
Nii amɔmɔ-jeelɔi a-fĩmɔ ehiɔ wɔ-tianuu tsui mli.
Kɛtsɔ maŋ mli sikakorabaasɔi, Ghana EXIM Bank kɛ nanemɛi krokomɛi amli nitsumɔ mli lɛ, wɔ gbɛjianɔ ji akɛ wɔwo Ghana nii amɔmɔ-jee fã lɛ hewalɛ kɛtsɔ jeŋ fɛɛ sikakorabaa gbɛi, jarayeli shika kɛ maŋ kroko shika-tsakemɔ ni haɔ Ghana nitsumɔi eyeɔ jaraye ye-kɛ-ye yɛ jeŋ fɛɛ mli.
Kɛfata wɔ corporate tsui-sɔŋɔɔ he lɛ, hetolɛ ni wɔna yɛ wɔ retail sikakorabaa gbɛjianɔtoo ni wɔmiitee nɔ lɛ wo mi ekãa. Wɔ hiɛnaanɔ yaa sɛɛ kwraa fe Blema retail sikakorabaa. Wɔmiima jeŋ fɛɛ sikakorabaa nii-naamɔ kɛha Ghana nitsumɔ pɔtoi-feelɔi, nitsumɔi ni tsuɔ nii yɛ jeŋ fɛɛ, mɛi ni yɔɔ shika babaoo, kɛ Ghana diaspora ni yɔɔ jeŋ fɛɛ.
Kɛtsɔ jeŋ fɛɛ daa-nii maŋtsɛ-tsɔne tsɔsemɔ, nitsulɔi a-sɔɔmɔ kpakpa kɛ maŋ-sɛɛ sikakorabaa hewalɛ nɔ lɛ, wɔmiitoshi akɛ wɔafee sikakorabaa naanyo ni ahalaɔ kɛha nitsulɔi ni amɛ-mɔ kɛ amɛ-nitsumɔ wala fãa maji babaoo mli.
Yɛ gbɛjianɔtoo neɛ tsui mli lɛ, daa-nii tsɔne nitsumɔ he ni aheɔ yeɔ, eyeɔ oya ni yɔɔ hiɛ lɛ baahi ni eha nitsulɔi agbele jeŋ fɛɛ sikakorabaa sɔɔmɔi yɛ he fɛɛ he ni amɛyɔɔ yɛ jeŋ mli.
Above all, this visit reinforced one simple belief: wɔ nitsulɔi yɛ nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ tsui mli.
Shika nitenɔ fɛɛ shika nitenɔ ni wɔfeɔ—yɛ wɔ gbɔmɛi, daa-nii tsɔne nitsumɔ, nibii kɛ jeŋ fɛɛ naanyobaa amli lɛ—eseɛ lɛ esa akɛ efee mlɛo kɛha wɔ nitsulɔi akɛ amɛafee jaraye, amɛwo shika, amɛfa gbɛ, amɛtsere ni amɛye nɔ.
Miishwe akɛ mida mɔ fɛɛ mɔ ni heroo Ghana International Bank kuu lɛ atuu yɛ saramɔ neɛ mli lɛ shi kɛ mitsui fɛɛ. Nyɛ-gbɛgbelemɔ, ŋaawo anɔkwa kɛ hemɔkɛyeli yɛ wɔsɛɛ mli lɛ wɔhiɛ kã nɔ waa. Nyɛ tsui-sɔŋɔɔ woɔ wɔ ekãa, nyɛ-naanyobaa woɔ wɔ hewalɛ ni nyɛ-ye-kɛ-ye baatee nɔ etsɔɔ wɔ-nɔ.
Be mli ni mina hewalɛ, nii hee feemɔ kɛ tsui-mɔmɔ ni yɔɔ Ghana maŋ kɛ mɔ-dientse fãai amli lɛ yɛ mi-hiɛ mli lɛ, miheɔ miyeɔ akɛ maŋ lɛ damɔ he kpakpa waa akɛ ebaatsɔ Afrika hiɛnyiɛlɔ yɛ nii amɔmɔ-jee shika tsere-mɔ mli.
Wɔ hiɛnaanɔ yɛ faŋŋ: akɛ wɔma jeŋ fɛɛ sikakorabaa ni yɔɔ hiɛ kɛha Ghana ni, yɛ be mli lɛ, efee Afrika shika nitsumɔhei ni abuɔ amɛ fe fɛɛ yɛ maŋ-sɛɛ mli ekome—ni ekpɛɔ Afrika nitsumɔi kɛ jeŋ fɛɛ shika, jeŋ fɛɛ jaraye hei kɛ jeŋ fɛɛ hegbɛi.
Afii nyɔŋmai ekpaa ni ho lɛ fɛɛ mli lɛ, GHIB ji Ghana shika tsere-mɔ sane lɛ fã. Sɛɛ koo neɛ baafee wɔ tsui-sɔŋɔɔ fe fɛɛ.
Ekome nɔ lɛ, wɔbaama jarayeli kpotɔɔ ni wa fe no yɛ Ghana, Afrika kɛ jeŋ lɛ teŋ, ni wɔma jeŋ fɛɛ sikakorabaa ni Ghana nyɔŋmɔ fɛɛ Ghana nyɔŋmɔ baanyɛ ewo e-he nɔ akɛ edientse enɔ ni.
Ghana International Bank—Ghana Jeŋ Fɛɛ Sikakorabaa.
–
Kɛjɛ Ian Greenstreet, Chief Executive Officer kɛha Ghana International Bank (GHIB) dɛŋ




Hetooi (0)